Алина

Nende kahe kaadri vahel on nelikümmend minutit ja üks arusaam, et idee oli algusest peale halb.

Pöial püsti on minu žest „Ma seletan nüüd kõik ära“. Tavaliselt järgneb sellele lugu, milles ma ise süüdi olen.

Helistada oli lihtsam: nelja minuti pärast selgitan, miks ma sõnumit ei saatnud. Kõnnin ja lõpetan vestluse – kõnepost järgneb mulle poodi ja peatub valgusfoori juures. „Kuulasin” ja vaikus. Mõnikord on vastuseks vaid naeratus. Saadan homme sõnumi. Ei saada.

Varem pildistasin päeval, sest "nii on õigem". Aga õhtul juhtub minuga naljakaid asju, nii et nüüd pildistan õhtul.

Kõik mu elu tähtsad vestlused toimuvad keset kööki seistes, veekeetja kohe keema tõusmas.

Ukse ja auto vahel esitasid nad mulle kolm küsimust. Tulin tund aega hiljem tagasi.

Kodus ütlesin: lähen viieks minutiks välja. Ukselt autoni – kolm küsimust, kaks pakki ja üks sünnipäev, mille ma muidugi unustasin. Kokku: tund.